D-vitamiin: miks seda Eestis talvel vaja on ja kust seda saada
D-vitamiin on Eestis üks enim otsitud toitainetega seotud märksõnu ja seda põhjusega. Meie laiuskraadil on talvel päikest vähe ning just päike on D-vitamiini peamine allikas. Selles artiklis räägime, mida D-vitamiin kehas teeb, millal võib sellest puudus tekkida ja kust seda saada.
Mis on D-vitamiin?
Eestikeelse Vikipeedia järgi on D-vitamiin (üldnimetusega kaltsiferoolid) rühm rasvlahustuvaid ühendeid, mis toimivad inimorganismis hormoonidena. Inimesele on olulised kaks vormi: kolekaltsiferool ehk D3 ja ergokaltsiferool ehk D2. Ingliskeelse Vikipeedia järgi erineb D-vitamiin teistest vitamiinidest selle poolest, et piisava päikese UVB-kiirguse korral tekib seda nahas ise. Enamikul inimestel annab nahas tekkiv D-vitamiin rohkem kui toit.
Mida D-vitamiin kehas teeb?
D-vitamiini peamine ülesanne on aidata kehal kaltsiumi imada. Maksas muudetakse see salvestusvormiks ja neerudes hormooniks kaltsitriool. Kaltsitriool reguleerib koos kõrvalkilpnäärme hormooniga kaltsiumi ja fosfori taset veres ning seeläbi ka luude arengut. Vikipeedia järgi on kaltsitriooli vaja ka vere hüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe talitluseks ja immuunsüsteemiks.
Miks talv on probleem?
Ingliskeelse Vikipeedia järgi on nahas tekkiva D-vitamiini puuduse üks peamisi põhjuseid elamine põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus talvel on päevad lühikesed. Talve lõpuks võib D-vitamiini tase veres olla kolmandiku kuni poole võrra madalam kui suve lõpus. Puudust soodustavad veel:
- vanus, sest eakate nahk toodab vähem D-vitamiini ja neerud muudavad seda halvemini aktiivseks;
- vähene õuesviibimine ja töö siseruumides;
- riietus ja päikesekaitsevahendid, mis blokeerivad UVB-kiirgust;
- tumedam nahk;
- ülekaal, sest D-vitamiin talletub rasvkoes;
- mõned haigused ja ravimid, näiteks Crohni tõbi, neeru- ja maksapuudulikkus, mõned epilepsiaravimid ja glükokortikoidid.
Kust saab D-vitamiini toidust?
Eestikeelse Vikipeedia järgi saab D-vitamiini peamiselt loomsetest toiduainetest: kalaõlist, maksast, munakollasest, võist ja pärmist. Paljudes riikides rikastatakse D3-vitamiiniga piima, taimseid piimaasendajaid ja hommikuhelbeid. Imendumist võivad pärssida liigne kiudainete tarbimine, kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja liigne alkohol.
Kuidas taset mõõdetakse?
D-vitamiini taset hinnatakse vereanalüüsist, mis mõõdab 25(OH)D sisaldust. Ingliskeelse Vikipeedia järgi ei ole puuduse piirides ühist kokkulepet. Üks sageli kasutatav jaotus nimetab puuduseks taset alla 25 nmol/l ja ebapiisavaks taset 30–50 nmol/l. USA Meditsiiniinstituudi järgi on üle 50 nmol/l piisav kõigi tervisevajaduste jaoks.
Toidulisandid: igapäevane annus
Vikipeedia järgi eelistatakse puuduse korral igapäevast annust suurtele nädala- või kuuannustele, ning D3 võib olla parem valik kui D2. Optimaalse annuse osas üksmeelt ei ole. Oluline on ka see, et kui D-vitamiini juba piisab, ei ole lisa võtmise kasu teiste haiguste ennetamisel tõestatud. Rohkem ei ole alati parem.
D-vitamiini vajadus on huvitav ka ajalooliselt. Vikipeedia järgi teati juba enne vitamiini avastamist, et kalamaksaõli ennetab rahhiiti. 1928. aastal sai Adolf Windaus keemia Nobeli preemia steroolide ehituse ja nende vitamiinidega seose uurimise eest.
Ole liigsete annustega ettevaatlik
D-vitamiin on rasvlahustuv. Erinevalt vees lahustuvatest vitamiinidest ei eritu liigne kogus kiiresti uriiniga, vaid talletub maksas, rasvkoes ja lihastes. Seetõttu ei tasu omal käel võtta väga suuri annuseid, eriti pikka aega. Vikipeedia järgi on igapäevased raviskeemid suurusjärgus 4000 RÜ päevas (v.a imikutel) taastanud puudulikku taset paremini ja väiksemate kõrvaltoimetega kui väga suured nädala- või kuuannused, mis võivad ulatuda 100 000 RÜ-ni. Need on aga puuduse ravi annused. Õige annuse, eriti suurema kui toidulisandi pakendil soovitatu, peaks määrama arst vereanalüüsi põhjal.
Lihtne talvine meelespea
- Käi valge aja sees õues, ka pilvise ilmaga. Vaata ka meie artiklit pilvise ilmaga päevitumisest.
- Söö regulaarselt kala ja mune.
- Kui kahtled oma D-vitamiini tasemes, lase see perearsti juures mõõta.
- Kui võtad toidulisandit, vali endale sobiv päevane annus ja ära kombineeri mitut D-vitamiini sisaldavat toodet.
Lapsed vajavad erilist tähelepanu
Pikaajaline D-vitamiini puudus põhjustab imikutel ja väikelastel rahhiiti, mille puhul luud pehmenevad ja murduvad kergesti. D-vitamiin avastatigi 1922. aastal just laste rahhiidi põhjuseid uurides. Laste D-vitamiini vajaduse kohta küsi nõu perearstilt või -õelt.
Loe ka meie artiklit rauapuudusest naistel ja menopausist, sest luude tervis on menopausi ajal eriti oluline.
Terviseteave: see artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet. Enne toidulisandite pikaajalist kasutamist, eriti suuremates annustes, räägi perearsti või apteekriga.
