Menopaus: millal see saabub, millised on sümptomid ja kuidas vaevusi leevendada

Menopaus on iga naise elus loomulik etapp, kuid sellega kaasnevad muutused võivad olla märkimisväärsed. Selles artiklis selgitame, mis menopaus on, millised on levinumad sümptomid ja millised leevendusvõimalused on olemas.

Mis on menopaus ja millal see saabub?

Menopaus on saabunud, kui menstruatsiooni ei ole olnud 12 kuud. Enamasti juhtub see 45–55 aasta vanuses. Sellele eelneb üleminekuaeg ehk perimenopaus, mis algab tavaliselt 40–49 aasta vanuses ja võib kesta mitu aastat. Enne 40. eluaastat saabunud menopausi nimetatakse enneaegseks ja enne 45. eluaastat saabunut varaseks.

Sümptomid

Üleminekuajal toodavad munasarjad vähem östrogeeni ja progesterooni. See võib põhjustada ebaregulaarseid menstruatsioone, kuumahooge ja öist higistamist, unehäireid, tupe kuivust, meeleolumuutusi ning põieprobleeme. Östrogeeni vähenemine võib kahandada luutihedust ja suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Elustiil aitab

Eesti Ämmaemandate Ühingu 2025. aasta soovitustes rõhutatakse elustiili rolli:

  • mõõdukat aeroobset liikumist vähemalt 150 minutit nädalas ja lihastreeningut vähemalt kaks päeva nädalas
  • kala, pähklite, seemnete, kaunviljade ja täisteratoodete rohkem toitumist
  • vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini
  • suitsetamise ja alkoholi vähendamist
  • head unehügieeni: kindel unerutiin, jahe ja pime tuba, ekraanide vältimine enne magamaminekut

Hormoonasendusravi

Ämmaemandate soovituste ja BMJ Best Practice’i järgi on hormoonasendusravi kõige tõhusam vahend kuumahoogude ja teiste menopausivaevuste leevendamiseks ning aitab ennetada osteoporoosi. Kui emakas on alles, tuleb östrogeeni kasutada koos progestiiniga. Ravi ei sobi kõigile ning selle kasu ja riskid tuleb läbi arutada arstiga; ravi tuleb regulaarselt, vähemalt kord aastas üle vaadata.

Kelle poole pöörduda?

Kui vaevused segavad igapäevaelu, räägi perearsti, pereõe, ämmaemanda või naistearstiga.

Allikad

Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.

You Might Also Like

Back to top